Käesoleva lehe raames on leida materjale Euroopa ja Euroopa Liidu ajaloo kohta eesti ja vene keeles.
Böhm, Wolfgang; Lahodynsky, Otmar & Bahovski, Erkki (2008): Euroopa Liit Sinu jaoks: Nii toimib Euroopa Liit. Ilo
-
Peatükk 3. Ajalugu
- Peatükk 4. Eesti ja Euroopa Liit
Angelova, Irina; Bukovska, Sandra; Daga-Krümina, Evi; Eskla, Annely; Falka, Sandra; Gobinš, Andris; Haljasorg, Heiki; Irbite, Ingüna; Jevgrafova, Zinaida; Maasik, Virve; Multer, Piret; Ozols, Rolands; Rubene, Zanda; Sproge, Ieva; Stavicka, Anna ja Valdmaa, Sulev Avastusretk Euroopasse: Poliitilise hariduse käsiraamat. AS Nordik Lettland
- Tööleht 1.2. Euroopa Liidu ajaloo uudised
- Tööleht 1.8. Ajajoon - pilk minevikku
- Tööleht 3.1. Heitkem pilk Euroopa tulevikule
- Tööleht 3.10. Tulevikustuudio
Palk, Paavo (2003): Euroopa ühendamise lugu. Argo
Saadaval ka elektrooniline versioon
- Euroopa ühendamise ajalugu (lk. 6-39)
Euroopat avastama!
Virtuaalne raamat, kus on käsitletud järgmised teemad:
Raamat on paberkandjal kättesaadav Euroopa Liidu Eesti Majast
- Läbi ajaloo (lk 19-27)
- Ajaloo õppetunnid (lk. 28-29)
- Euroopa Liidu ajaloo lühikokkuvõte (lk. 30-33)
- 2. lugu. Kümme ajaloolist sammu
- 3. lugu. Laienemine ja naabruspoliitika
- 12. lugu - Milline on Euroopa tulevik?
- Euroopa lõimimise põhidaatumid
Virtuaalne mäng: Time machine
Euroopa Liidu ajaloo ja Euroopa ajaloo kohta küsimused
Liikmesriikide motiivid Euroopa Liiduga ühinemisel
Käesolev õppematerjal annab ülevaate liikmesriikide ühinemismotiividest laienemisvoorude lõikes, kaaludes majanduslike ja poliitiliste tegurite osatähtsust ning võrreldes väikeste ja suurte liikmesriikide tegevusmotiive.
Eraldiseisvad konspektid õpetajale teema õpetamise toetamiseks:
- Riikide välispoliitilised eesmärgid
- Euroopa ühenduse loomine
Euroopa ühenduste moodustajate hulgas oli kolm suurt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia) ja kolm väikest (Belgia, Holland, Luksemburg) riiki. - Esimene laienemisvoor
Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemine - Lõuna-Euroopa liitumine
Hispaania, Kreeka ja Portugali ühinemine - Neljas laienemisvoor
Rootsi, Soome ja Austria ühinemine - Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumine ehk nn „idalaienemine“ (viies ja kuues laienemisvoor)
Kümne endise „idabloki“ riigi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine. Küprose ja Malta ühinemine
Õppematerjal terviktekstina eesti keeles ja vene keeles.
Ülesanded:
- Jagada klass kuueks rühmaks. Iga rühma ülesandeks on iseloomustada teatud etappi Euroopa Liidu laienemisel. Silmas tuleks pidada kindlasti poliitilist tausta, majanduslikke tegureid ja liituva riigi või riikide iseärasusi.
- 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik
- 1981 Kreeka
- 1986 Hispaania, Portugal
- 1995 Austria, Rootsi, Soome
- 2004 Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari
- 2007 Bulgaaria, Rumeenia
- Jagada klass viieks rühmaks. Iga rühm esindab ühte Euroopa Liidu kandidaatriikidest Horvaatia, Makedoonia, Island, Montenegro, Türgi. Iga riik esitab ettevalmistatud lühikese, argumenteeritud ja sütitava kõne teemal, miks just temast peaks saama Euroopa Liidu liikmesriik.
Ülesande eesmärk on mängida läbirääkimisi. Ülejäänud klass etendab Euroopa Liidu liikmesriike ja saab võimaluse kõne lõppedes küsimusi esitada ja hääletada. - Jagada klass kolmeks rühmaks. Iga rühm kaitseb ühte alljärgnevatest nägemustest Euroopa Liidu piiridest:
- Jätkata olemasolevate riikidega ja takistada liidu laienemist klassikalisi euroopalikke väärtusi mitte kandvate riikide arvel (nt Türgi).
- Laieneda kõigi territoriaalselt Euroopas asetsevate ja liitumiseks soovi avaldavate riikide arvelt.
- Vähendada liidu liikmete arvu tulevikus ühisesse €- tsooni mittekuuluvate riikide arvelt.
Aruteluküsimused:
- Kuivõrd erineb tänane Euroopa Liit oma olemuselt ja toimimispõhimõtetelt sellest, mida nägid ette omaaegsed tipp-poliitikud 1950ndatel aastatel? Milline osa nende visioonist on säilinud ja mis on oluliselt muutunud?
- Mis olid need siseriiklikud põhjused, miks Holland ja Prantsusmaa lükkasid 2005. aastal rahvahääletusel tagasi Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu? Kuidas põhjendada väidet, et vanadel liikmesriikidel “on hirm” uute laienemiste ees?
- Arutelu. Mis olid Eesti kodanike poolt-ja vastuargumendid liitumisel Euroopa Liiduga. Kuivõrd on need argumendid ennast tänaseks õigustanud/minetanud? Kas kartused õigustasid ennast?
- Missugused tegurid on mõjutanud erinevate riikide soovi Euroopa Liiduga ühinemisel? Miks on mõned olulise tähtsusega Euroopa riigid loobunud ühinemisest Euroopa Liiduga?
Euroopa ajalooline kujunemine
Euroopa Liit põhineb kultuuriliselt Euroopa tsivilisatsioonil, erinevate rahvusriiklike kultuuriruumide ühisosal. Alljärgnev õpetaja konspekt annab vastuse järgmistele küsimustele:
- Missugused on Euroopa tsivilisatsiooni juured, harud ja piirid?
- Kuidas on arenenud läänekristlik Euroopa?
- Kust pärinevad tänapäevase Euroopa ühiskonna- ja riigimudeli võtmejooned?
- Mis on Euroopa Liidu kesksed arengumõjurid ja kuidas haakub liit Euroopa ajalooliste traditsioonidega?
Eraldiseisvad konspektid õpetajale teema õpetamise toetamiseks:
- Sissejuhatus
- Euroopa juured
- Läänekristliku Euroopa alusstruktuuride kujunemine varakeskajal
- Läänekristliku Euroopa õitseng ja kriis
- Renessansiajastu Euroopa
- Absolutismiaja Euroopa
- Moodsa Euroopa kujunemine
- Euroopa Liidu kujunemine
- Põhipunktid
- Euroopa tsivilisatsiooni juured on Vana-Kreekas ja laiemalt antiigis. Täna on keskne läänekristlik Euroopa kultuur, mis lisaks mandri põhiosale valdab Ameerikas ja Austraalias. Samas on elujõuline ka õigeusu kultuuriruum Venemaal ja Balkanil. Seos islami kultuuriruumiga on keerukam, ent olemas.
- Läänekristliku Euroopa arengus võime pärast antiiki eristada vara-, kõrg- ja hiliskeskaega, renessanssi ja valgustusaega ja modernsust, mis nüüd kohandub üleilmastumisega.
- Tänapäevase Euroopa ühiskonna- ja riigimudeli võtmejooned rahvusriiklus, kodakondsus ja inimõigused ning liberaalne, demokraatlik ja sotsiaalne õigusriik pärinevad ennekõike modernsusest.
- Euroopa Liidu kesksed arengumõjurid on ühistöösoovi kõrval soov vältida edasisi maailmasõdu ja kohanduda edukalt üleilmastumisega. Seega võbi liitu liitu näha Euroopa riigi- ja ühiskonnatraditsiooni uuelaadse edasikandjana.
Õppematerjal terviktekstina eesti keeles.
Euroopa ajalugu vene keeles.
Euroopa ajalooline kujunemine vene keeles.
Õpetajate täiendkoolituse raames loodud õppematerjalid
Erika Tetsmann "Euroopa Liit, ühinemise lugu"
Materjal on kasutamiseks õpiabi tunnis või LOK eesti keele tunnis sihtrühm 6. - 9. klass
Eesmärgid:
- harjutada tööd tekstiga
- loetu sisu mõtestamine
- tähelepanu arendamine
- kinnistada faktiteadmisi EL kohta,
- kaardi tundmise arendamine
Maia Erm "Euroopa Liidu kujunemise lugu"
Materjal on kasutamiseks 12. klassi ühiskonnaõpetuse tunnis.
Eesmärgid:
- tuletame meelde Euroopa lähiajalugu
- jõuame arusaamisele, et koostöö on ajalooline paratamatus
- Euroopa koostöö jätkuv vajalikkus.